Teesid: Artiklis käsitletakse lähtekeele mõju muutemorfoloogia omandamisele.

Eesmärk on selgitada, millistel tingimustel viib keeltevahelise sarnasuse tunnetamine

sihtkeelepärase keelekasutuseni või mis seda takistab. Vaatluse all

on soome keelt õppivate eestikeelsete gümnaasiumiõpilaste valjusti mõtlemise

protokollid ja retrospektiivsed intervjuud ning soome algkooli ettevalmistava

õppe rühma soome keele kui teise keele tundide spontaanse suulise keelekasutuse

lindistused. Uurimuse tulemused osutavad, et lähisugulaskeele morfoloogia

õppimisel eelneb süsteemi õppimine elementide õppimisele. Kui õppija on tunnetanud

kahe keele morfoloogiasüsteemide sarnasust, teab ta oma emakeele põhjal

üldjoontes, kuidas sihtkeele süsteem toimib. Tunnetatud sarnasusele toetumist

sihtkeeles võib takistada õppija kartus “liigse” keeltevahelise sarnasuse ees või

reeglipõhine õpetus.

Märksõnad: eesti keel, keeltevaheline mõju, muutemorfoloogia, teise keele

omandamine, tunnetatud keeltevaheline sarnasus, soome keel