Käsitlen lõunaeesti keeltele omase grammatilise sõna manu(q) esinemist ja kasutust lõunaeesti keelealadel (mulgi, tartu, võru ja setu murded). Käesolev vaatlus põhineb peamiselt Eesti murrete korpuses sisalduvale keelematerjalile, mis on enamasti kogutud 1960. ning 1970. aastatel.

Lõunaeesti murretes esineb grammatiliste sõnade sari manu(q) : man : mant, mille latiivne liige vaatlusalane sõna on. Senises kirjanduses manu(q)-sõna süntaktilis-semantilisi omandusi ei ole põhjalikult käsitletud – tavaliselt võrdsustatakse seda põhjaeesti juurde-sõnaga. Eesti keele seletava sõnaraamatu kirjelduse alusel püüan selgitada, kui suures ulatuses sõnade kasutusviisid teineteisele vastavad.

Ettekande põhiline eesmärk on liigitada korpuses esinevad manu(q)-sõna kasutuskontekstid või tähendustüübid. Analüüsimisel võtan arvesse ka uuritud tüüpide sagedust ning sõnaliiki. Pööran erilist tähelepanu väljenditele, mis kirjeldavad liikumist suunas või liikumist millegi lähedusse. Esitan ka võrdlusi tähenduse poolest vastavate grammatiliste sõnadega nii lõunaeesti kui ka teistes läänemeresoome keeltes.